Valmistume kooliks

Ikka ja jälle küsivad lapsevanemad endalt, mismoodi oleks parim viis lapsega kooliks valmistuda. Kui seda küsitakse mõni kuu enne kooli algust, siis soovitan lapsega nautida suve, käia koolimajaga ja õpetajaga tutvumas, osta koos koolitarbeid, harjutada turvalist kooliteed. Tähtsaim on  positiivne suhtumine õppimisse ja ümbritsevasse, lapse soov endaga ning ülesannetega toime tulla.Tegelikult algab kooliks ettevalmistus juba lapse sünniga. Oskus riietuda, süüa, eakaaslaste ja täiskasvanutega suhelda ning palju muud ei ole otseselt kooliks valmistumine, ometi on need oskused elus hakkamasaamiseks vajalikud. Kui teadvustada endale, et kooliks valmistumine ei ole üheaastane projekt, vaid pikem protsess, vähendab see oluliselt stressi, mille toob kaasa keskendumine ainult viimasele lasteaia-aastale, mil tundub, et aega jääb väheks ja kõike ei jõua.

Kooliminek on oluline sündmus nii lapsele kui ka tema vanematele. Enamik lastest elab sisse raskusteta, kuid on ka neid, kellel kohanemine rohkem aega võtab. Lasteaias ja koolis õppimine erinevad praegu väga palju. Kui lasteaias on kõik teemad seotud tervikuks ning päeva jooksul õpitakse mitmekülgse tegevuse kaudu, siis koolis tekib arusaam eri ainetest ning õppetöö toimub kindla pikkusega tundides. Lasteaias on õppimine paindlikum, rohkem tehakse tööd väikestes gruppides, kus igale lapsele leitakse jõukohane tegevus, et ta eduelamust kogeks, ning laps ei võta õppimist kohustusena. Ei teki olukorda, kus osal on igav seepärast, et neil on liiga lihtne, ja teistel seetõttu, et on liiga raske.

Peamine lapse arengu suunamisel on kodu  osa. Hea lastetuba on oluline, et laps saaks koolis ning edaspidises elus hästi hakkama ja et tal oleks koht, kust vajadusel jõudu ammutada. Ei tohi unustada ka väärtuskasvatust: ausust, õiglust, töökust; kuidas istuda, astuda, oodata järge, pöörduda, tänada, vabandada, arvestada kaaslastega; olla tähelepanelik, hooliv ja viisakas. Lõviosa inimese väärtushinnangutest kujuneb välja 5-6aastaselt, seega on meie isiklik eeskuju ja töö selles valdkonnas ülitähtis.

Hea, kui laps on koolimineku hetkeks nii tugev, et  suudab kanda rasket koolikotti, on  piisavalt vastupidava tervisega, saab hakkama eneseteenindamisega .Ja on nii hea suhtleja , et mängib toredasti eakaaslastega, oskab küsida nõu ja abi kui seda vajab, oskab kuulata ja vastavalt sellele reageerida, end arusaadavalt väljendada.

Mõned ideed, kuidas saaks last paremini ette valmistada:

Igapäevane teadlik suhtlemine: Kõige loomulikumalt areneb laps tegutsedes koos oma perega, igapäevaseid toimetusi tehes. Laste küsimuste ja mõtete kuulamine on lähendav tegevus kogu perele. Oma küsimustele vastuseid saades tekib üha uusi küsimusi.

Raamatute lugemine: Igal lapsel võiks olla võimalus kuulata  muinasjutte ja lasteraamatuid. Ema hellalt loetud unejutud ning isa lõbusad seiklusjutud arendavad sõnavara  ja keelelist võimekust.

Käelised tegevused: Voolides, rebides, lõigates, värvides ei arene vaid lapse peenmotoorika, vaid ka loogiline mõtlemine, kõne . Kõige toredamad mängud on need, kus saab aidata ema söögi tegemisel, pesta nõusid või panna väikseid makarone pudelisse ja purkidesse.

Matkad ja jalutuskäigud loodusesse ning teised sportlikud tegevused: Õues tuleb jõud ja tervis, laps õpib märkama kõike elavat enda ümber ning seda ka hoidma. Tore on ajada mööda muru palli taga, vahepeal ISE kinni siduda lahti tulnud kingapaelad ning tunda ära eemal lendav pääsuke.

Nuputamismängud: Vahvad tegevused pikkadel autosõitudel ning vaiksetel õhtutundidel. Mitu L-tähega algavat looma sa tead? Mõtle, mis neist asjadest ei kuulu hulka: kampsun, kleit, saabas, pluus?

Lugemismängud: Kui etteloetud raamatud on tekitanud huvi ka ise lugemisega hakkama saada, siis sissejuhatuseks on sobivad lugemismängud: segipaisatud tähtedest sõnade koostamine, tähtederägastikust sõnade otsimine. Lasta lapsel poes ja kodus toiduainete pakkidelt lugeda, millega tegu ning kinnitades magnetiga külmikule  lõbusaid tervituslauseid ja meeldetuletusi, areneb lugemisokus ilma sunnita.

Ülaltoodut silmas pidades ja järkjärgult tegutsedes saamegi oma silmateradest tublid koolilapsed!

 

direktor

Sirje Pihelgas